ajuti sellistel päevadel,
teesklusi polegi enam,
teadmatu üksildus.
aju ju ei tööta.
kastes külma vette,
ega siiski tööta.
vaid jahtumisekstaas
ja surmapetterõõm.
kõrvalefektegi tuli,
kõrvust on voolanud vaik.
rõõmsale kõrvahargile,
viimaks pääsetav paik.
ent oh häda
see on hoopis mäda?
mind siiski pole järves
ridamisi uppunute reas
rohkem vajan muidugi,
rõõmsat kürvaharki.
kes laiba elustaks.
kas tõesti frankensteini?
