aitäh, härra heamees

päikeseleek
läbi õhu
tegi puu
õhust

mu ahjus

puuõhk
põleb leegiga
leegiga päikesest
õhuks
kindla pinna kübemeks

õhkõrnaks
taandumatuks

たいも ジャ 帝網

kas olen kartulid
lõpmatu juveelivõrk
tundub mõlemat

kui ma oleksin lätlane

ma kaupleks Eestiga
kasiinosaare rajaks
paneks humalat õllesse
ja õhtul
mustas kassis
melns kaķis
ma istuks
ning telliks
uusi pitse
vanu sõpru

pisiasi

päevast päeva
jagab surma
osalist
ja üldist
veidi patsiendid
armuvad

suur surmanartsissist
on anestesioloog
ta muudkui tapab
ja jälle äratab

kes võitleb kaua
saab vastasega
samaks
kes hüppab sügavikku
ei võlgne seletust

ta tütar lõppeks
leidis enese

nüüd leinab
leinab
aina leinab
artikleid kirjutab

kui nelja lapse ema
elus siiski
kolm

otupää

tõuksi võti
Kata baarikapis
tõuks Kata korteris
Kata korterivõti
Kati käes

maa-ema

ta kaebleb nagu naftapuurauk
oleks tema kehas
võtab oma rüppe ta
kõik laibad kõduda
ja lagundab

tuum kuskil sügaval
kuum ligipääsematu
metallist päikene
aeg-ajalt purskab laavat
kui ärritatud on

need sitikad siin maal
on ignorantsed mõistmatud
siiski temast endast

aeg-ajalt kõrge pilve all
peseb end ja jahtub
seedib mineraale

ja lõpus alati
ta võidab
kui ka hävivad
Eesti Rohelised