aitäh, härra heamees

päikeseleek
läbi õhu
tegi puu
õhust

mu ahjus

puuõhk
põleb leegiga
leegiga päikesest
õhuks
kindla pinna kübemeks

õhkõrnaks
taandumatuks

たいも ジャ 帝網

kas olen kartulid
lõpmatu juveelivõrk
tundub mõlemat

kui ma oleksin lätlane

ma kaupleks Eestiga
kasiinosaare rajaks
paneks humalat õllesse
ja õhtul
mustas kassis
melns kaķis
ma istuks
ning telliks
uusi pitse
vanu sõpru

pisiasi

päevast päeva
jagab surma
osalist
ja üldist
veidi patsiendid
armuvad

suur surmanartsissist
on anestesioloog
ta muudkui tapab
ja jälle äratab

kes võitleb kaua
saab vastasega
samaks
kes hüppab sügavikku
ei võlgne seletust

ta tütar lõppeks
leidis enese

nüüd leinab
leinab
aina leinab
artikleid kirjutab

kui nelja lapse ema
elus siiski
kolm

otupää

tõuksi võti
Kata baarikapis
tõuks Kata korteris
Kata korterivõti
Kati käes

maa-ema

ta kaebleb nagu naftapuurauk
oleks tema kehas
võtab oma rüppe ta
kõik laibad kõduda
ja lagundab

tuum kuskil sügaval
kuum ligipääsematu
metallist päikene
aeg-ajalt purskab laavat
kui ärritatud on

need sitikad siin maal
on ignorantsed mõistmatud
siiski temast endast

aeg-ajalt kõrge pilve all
peseb end ja jahtub
seedib mineraale

ja lõpus alati
ta võidab
kui ka hävivad
Eesti Rohelised

müütilises ajastus

sinises
tasuta bussis
mu kõrval
mustad püksid
must jope
must kapuuts üle pea
valge vanem mees
valge habemetüükaga
loeb Jungi
"Nelja arhetüüpi"

ja Kodijärve hooldekodu
õnnis vaimust vaene
kõiki tervitab
ja katsub, öeldes
"jumal õnnistagu teid"

linn.
kohvikusse.
veel lund ei ole.
kõik lehed rehitsen ma kohvikus.

väljudes trepil,
uduvihmast vahtulöödud okse,
kui sulnis sammal.
mets!

siis linnarattaga
on meeldiv sõit
ette jääb vaid üks,
Bolti roheline tõuks

siis kohtan
Vjatškot ja Meelist
puhtas pronksis
lisadega linlastelt
ammul laskevalmis nool
ja õlled joodud.

hea meel neid näha seismas.

ah, vikerkaarevärviline Narva tank.
miks nõnda hilja,
head mõtted välja käidi?

see tulistamas Venemaale
... mida ... ?
ehk ükssarvikuid

kas tagumikust neil
ka tuleb vikerkaar?

ah! kavad pesumasinatega
ka olid pakutud
talumatud hetkes
need möödakäijad krampides
olnuks siiski liig.

kohvikus Shakespeare,
kunagi noore Veerpalu
veredopingu pritsmeis
välismaalasest advokaadil
ma ütlesin
"we are entering the age of mythology"
ta vastas
"mythology can be defeated by the vision"

on harva siiram naer,
kui double entendre's
ma naersin rõkkavalt
ükssarvikud ja tühjad põllud Vaos
üll hõljumas pagulastondid
need ussid lõustaraamatus,
mis sabast söövad iseend.