ta kaebleb nagu naftapuurauk
oleks tema kehas
võtab oma rüppe ta
kõik laibad kõduda
ja lagundab
tuum kuskil sügaval
kuum ligipääsematu
metallist päikene
aeg-ajalt purskab laavat
kui ärritatud on
need sitikad siin maal
on ignorantsed mõistmatud
siiski temast endast
aeg-ajalt kõrge pilve all
peseb end ja jahtub
seedib mineraale
ja lõpus alati
ta võidab
kui ka hävivad
Eesti Rohelised
No comments:
Post a Comment